Valk, Uno. Eesti sood. Tallinn, Valgus, 1988, lk 236 - 241.
Muraka raba (soostik) asub Iisaku, Maidla, Mäetaguse ja Tudulinna vallas veelahkmel. Raba servaosades, mineraalse aluspõhja kõrgendikel, saartel, paiknesid endised metsatalud Varessaare, Marjasaare, Meuramäe, Mäurassaare, Suuresaare, Võhkasaare jt. Muraka raba on peaaegu kõikjalt ümbritsetud metsaga, ainult kirdes piirneb ta Ratva rabaga ning põhjas Lipu sooga. Kõik need koos moodustavad Muraka-Ratva soostiku. Kujult meenutab Muraka raba võrdhaarset kolmnurka pindalaga ~7000 ha. Muraka raba on osa Kirde-Eestile iseloomulikust ürgsess loodusmaastikust. Ratva rabas on samanimeline jäänukjärv. 1938. aastal võeti ühe esimese reservaadina kaitse alla Ratva raba (1109 ha).
1957. aastal võeti kaitse alla Muraka raba, 1981.aastal sai sellest sookaitseala..
Turbalasundi paksus soostiku keskosas 5-7 m, äärealadel 1-2 m. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on turba koostis muutuv ja mitmekesine.
Soostik (12 793 ha) moodustus moreenialadega vaheldunud jääjärvenõgude soostumisel. Soostiku aluspõhi koosnev ülem-ordoviitsiumi ladestu nabala lademe lubjakivist, mis sügavamal asendub mergliga. Aluspõhja katavad moreensed alluviaalsed ja järvesetted, mis koosnevad saviliivadest, liivsavidest, liivadest, savidest, järvekriidist ning saropeelist. Soostiku mineraalse põhja kõrgeim punkt on Kaasiksaare juures (52 – 54 m). Soostiku kitsas põhjaosas langeb soo põhi põhja suunas, soo äärealadelt aga keskele. Soopinna reljeefi kõrgeim punkt asub soostiku keskel (56-57m). soopõhja vagumus on soostiku pinnareljeefis nõrgalt märgatav lameda nõona. Nagu soo mineraalpõhjal, nii on ka pinnareljeefis poolsuletud nõgu, kuhu valguvad ümbruse pinnaveed, mis tekitavad kohapeal omalaadse, mõnevõrra aabasoodele iseloomuliku veerežiimi. Soostik toitub sademetest, osaliselt põhjaveest.
Soo laienemise vältimiseks on juba eelmise sajandi algul lageda soo ja metsa piirile paeaegu kogu ulatuses kaevatud kuivenduskraavid, mille kaudu vesi voolab soostiku põhjaosast Purtse jõkke, lõuna osast aga Tagajõkke ning Pungerja jõkke.
Novembris-detsembris hakkab soopind külmuma, veebruaris-märtsis saavutab külmumine maksimaalse sügavuse (0,4-0,5 m). lage raba on tavaliselt sügavamalt (10-20 cm võrra) külmunud kui puisraba. Soostiku põhjaosas, kus survelised veed tungivad soopinnale ojade ja allikatena, külmub soo vaid lumevaestel külmadel aastatel.
Muraka soostik koosneb seitsmest Ida-Eesti tüüpi kumerast rabamassiivist (laamast). Nad on üksteisest eraldatud kidura taimestikuga märedega või siirde- ja madalsootüüpi õõtsiksoodega. Rohked märealad on tegelikult suurema või väiksema läbivooluga veevoolusooned. Soostiku vetevõrk koosneb avaveelises osas paljudest üksiklaugastest ning laugastikest. Laugaste üldpindala moodustab 10 kuni 40 %. Laugaste läbimõõt on enamasti 20 – 40 m, harva isegi 400m. sügavus ulatub 1-3 meetrini.
Madalsoo taimkate levib veerandil soostiku pindalast, siirdesoo oma 13% ulatuses ning rabataimestik ülejäänud osal. Umbes 35% soostiku pinnast on kaetud tihedama või hõredama puurindega, mujal on soo valdavalt lage.
Muraka raba põhjaosas on laialt levinud taigataim-väheõieline tarn, mis mujal Eestis on haruldane või isegi puudub. Märkimist väärib ka rohke raba-jänesvilla esinemine, kuigi ta kasvab põhiliselt Lääne-Eesti rabadel. Eriti huvitav on selle raba soosaarte taimestik. Muraka raba idaosa „saared“ on võrdlemisi liigivaesed, palu- ja laanemetsaga. Siin on huvitavamaid taimi pisikäpp, üks meie haruldasemaid metsaorhideesid. Lopsakat põlismetsa kohtab alles Muraka-Ratva vahelistel „saartel“, kus kasvab hammasjuurt, nõiakolda ning rohkesti haruldasi seeni.
Muraka soostik on ammust aega olnud kotkaste kodukohaks. Seda tõendavad nii kirjanduse allikad, kui ka kohanimed, näiteks Kotkasaar, Kotkanina. Rabasaartel elab kassikakke. Teistest suurlindudest-loodusharuldustest võib märkida sookurgi. Rabalindudest võib kohata aasta läbi vähesel arvul rabakanu, tetresid, hallõgijat, mudatildrit. Pesitsusajal raba-hõbekajakaid.
Suurimetajatest põder, metskits, hunt, ilvesed eelistavad sooservade mitmekesisemat maastikku, alaline asukas Muraka rabas on karu.
Muraka rabas liikujale kehtivad mitmed liikumispiirangud millega tasub enne rappa minekut tutvuda, hoidmaks liigirohkust.